Käisime eile loojangu aegu metsaveerelt kevadekuulutajaid otsimas, mina ja koer. Mina ei leidnud. Koer vòis leida mingeid lòhnalisi kuulutajaid, aga mulle ta ei ütle.
Aga täna... Rongad on pòldudel ja paistab, et neil on tähtis asi klaarida. Omavahel ja harakatega. Värvi on vähe, aga pajude ning kaskede okstes on siiski paar tooni, mis alati talve teise poole hallil taustal silma paistavad. Tihaste talvistes piuksudes on midagi uut, tundub mulle. Pika sügisega ajasid mòned pajupòòsad veidi urbi lahti, need on tänaseks kuivanud. Aga on juba uusi. Nii et ikkagi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar