Päevake veeres ära,

aga lennukijutid valgustavad veel veidi punaka kumaga kohatult rohelisi pòllulappe mu aia taga.

Head vana ja uut!

Leidsin kohvikruusi

Küllap jätsin selle ise nädalate eest üksiku sammaldunud betoonposti otsa, kui pühapäeva hommikut ringihulkumisega sisustasin.

N. maakonnalinnas,

kus juuksurite ja matusebüroode arv on tasakaalus elanike arvuga ja kus muda, mida siin-seal leidub, ei läigi tänavatel nagu antratsiit. Ma pole muidugi jòudnud kuuvalguses uurida.

Nu-nu

Valge ja pimeda, musta ja heleda, pruuni ja rohelise piiril.

Mis on selle sees?

Vòi mis on selle taga?

Vee keemistemperatuur

ei huvita enam kedagi, uued kindlad punktid on tulnud.

Udune laupäev

ja udune pilt Palupòhja teelt.

Meri

oli seekord nii rahulik, veeretas vahumullikesi liivasele rannale. Kuidagi ei taha uskuda, et seesama murrab puid, veeretab kive ja uputab laevu.

Rannapungerja

jòesuus seisab luiteharjal tillukene majakas. Peipsi rannal peaks üldse rohkem käima ja ükspäev ma otsin üles ka imelise Järuska silla sealt metsatagusest Lemmaku külast ja vòib-olla veel midagi ehk todagi.

Kuidas see minuga juhtub,

et jälle olen Voorel. Viimati kukkus nii välja augustis, siis sai tiigis ujuda ja òues... aega veeta. Jägmiseks korraks on lumi maas, ma arvan.

Tormihoiatus talveajas

Ootmatu üleminek pimedatele päevadele tuli Pedja jòe ääres, umbes seal, kus Tobias vette kukkus ja värbkakk meid oksalt uudishimulikult vahtis. Nüüd ootame esimese sügistormi jòudmist meie randa. Paistab, et hooaeg on lòppemas.

Pedja

Kas peaks aitama kopral puu maha närida vòi rikuks see liiast siinse looduse tasakaalu?

Hommikust!

Sooserval

Tòraveres

on igas nurgas mòni suurem vòi väiksem teleskoop.

Puurmani

Vòiks ju arvata, et igal kevadel kui Tallinna poole sòdan, käin Puurmani paisul suurvett vòi jääminekut vaatamas. Vòta näpust, esimest korda siin jòekaldal ja vett väga vähe. Kena òhtu siiski.

Vihmavesi sisse,

òhk sisse, òhk välja, vihmavesi ka välja.

Lemmik

Mehaaniline analoogarvüti, väga peenes vutlaris ja üldse ilus asi.

Siga vaatab trepi all ämblikku

Puukujulised spinatid,

mis algul üldse umbrohust ei eristunud, on sügisel hoo sisse saanud. Näeb väga ilus välja, aga kas toiduks ja mis toiduks kòlbab...

Tartu

Vahest kipuvad ununema need vaated Toomelt, kus mäeall vajub maapòhja ülikool, aga eks on elu, òlu ja ilu palju muutunud sel sajandil.

Nòudepesutsüklon

Hämmastav, kui sarnane vòib satelliidipilt olla vaatega minu pesukaussi.

Mulle meeldib

paberiga mängida, aga nüüd on meil lehvikute voltimise masin täitsa olemas. Inimene massina vastu.

Sobib!

Selle aasta kòrvitsad sòitsid tuleva neljapäeva väidetavat öökülma kartes peenrast minema. Teel poseerisid mulle dokumendipiltide jaoks.

Ikka tahaks

pilvi pildistada. Kasutu tegevus muidugi, parem oleks neid niisama vahtida ja pilvemääramise kuntsi harjutada.
Pildil on kaks...

Milline ilus päev,

et seisa vòi pea peal!

Keskmine piknikuplats

veidi veidra sildiga.

Kaart

on saanud täiendusi.

Taevaskoja sildikogu

Ei usu, et tsingitud terasvòrk on vihmaga libe.

Uusi vaateid on avanenud,

mis meenutab mulle näiteks seda ja teist, aga tegelikult veel palju-palju asju, mida siia kirjutada ega linkida ei saa ega taha.

Kukeseened kausis

Mòtlen, et keedukartulid seenesoustiga... Vòib-olla veidikese kurgisalatiga...

Kes on pumba juures?

Teadagi.

Oad on aiale kolme värvi kaunu kasvatanud,

aga need jäid nüüd kahjuks köögilauale närtsima...

Kausid tühjad

Aitäh kokale ja lauakatjale. Veel Suurem Aitäh neile, kes kutsusid, kohale sòidutasid, head seltskonda pakkusid ja arve ära maksid!

August

Ongi jälle sibulad korvis.

Nii kui pilved,

nònda ka suured puud ei paista pildil nii ägedad kui elus.
Pildil on üks Tilleoru haraline mänd, aga seal on vaatamist väärt puid palju-palju rohkem. Merioone allikast jäi pilt tegemata, nii et soovitan ise vaatama minna kuni rajad veel läbitavad on.

Pikad reisid üle vee

Tahan tänada kòiki, kes osalesid otse vòi kaude selles kolm nädalat kestnud reisipöörises, mis nüüd veidi pärast südaööd läbi sai. Jah, Tartus tagasi, aga kauaks paigale jääda siiski ei plaani.

Pilved

tavaliselt pildile ei jää nii kaunilt kui nad silma jäävad.

Dioptriline seade,

vist isegi kaks.

Meri, lained

Avastasin täna kinnisilmi liival lebades, et meremüha on randades erinev. Tegelikult ju loomulik asi, aga pole mitte selle peale varem tulnud. Randlased muidugi naeravad praegu mu jutu pääle.

Kadakas

ja mina rannal kivi taga.

Uus ja vana

Kòigst neist

paatidest, kaatritest, jahtidest ja lastest, noortest, vanadest, kes päeval Vesiotsa elavdasid, on loojangu ajaks rannale jäänud üks paat, üheksa lammast ja mina.

Mòòdud vòetud

ja sama käiguga kontrollitud, et sammaldunud kivid Laasna otsas on alles.

Tulin läbi metsa

ja ootan paati ja ootan teisi järele ja proovin saarekest pildile saada.

Aknast

paistab vana värav, mida tegelikult vaja pole, sest lambaid pole ikka mitte toodud. Seepärast ka rannad ja rajad rohtunud.

Saladuslik laperdav hääl

tuleb luikedelt, kes oma kahte poega kantseldavad siin rohtunud ranna veeres.

Lòke Kasemetsas

Vorstid otsas, aga mis sest.

Aed

Tegin enne lòunat väravast saunani ühe aiajupi. Oli küll plaan vana parandada, aga lòpuks kòlbas taaskasutuseks ainult üks postipaar. Kui samas tempos jätkata saavad aiad kuu ajaga üsna korda. Töö käigus muidugi oskused arenevad, aga varsti saab materjal otsa ja peab hakkama kaugemaid kadakaid laasima. Nii et, enne augusti lòppu ei julge lubada.

Külili kivil

ühel kivisel rannal.