Äke

Nädalaga

sai näha pilvi ja laineid, metsa ja merd, puid ja kive, inimesi ja koeri, üldse kõike, mis tavaline just eriti augustis.

Sagritsa muuseumis on õitsemismaalide näitus. Seal saab muu hulgas näha, kuidas kullerkupud vaase täitsid. Nüüd on neid looduses nii raske leida, et vaevalt keegi raatsib noppida ja tuppa viia.

Roosipõõsas

Pealetükkiva iseloomuga põõsas, mida olen siin-seal rannas näinud. Päris kena põõsas oma punaste marjade ja õiekestega. Täna juhtusin kohta, kus asi paistab tõesti ohtlik. Kolmesaja meetri pikkune põõsas kõrgub keskosas üle kahe meetri. Metsast randa ilma erivarustuseta (raudrüü ja mootorsaag näiteks) ei pääse.

Kurdlehine kibuvits, rosa rugosa, beach rose.

Käisin linnas

Linn on täitsa alles. Linna saab näiteks rongiga. Ei peagi olema hobusega, kui tuled maalt. Linnas on muidugi linna kombed, mis tihtipeale ilusti seintele riputatud siltidel kirjas. Kuidas liftiga sõita, kes võib köögis putru keeta, kuhu ei tohi oma pähklitega minna jms. Nii et saab linnas hakkama küll. Linnainimesed on sõbralikud, jutukad ja tegusad. Vahest räägivad natuke omas keeles, aga eks keelteoskus on kasuks ikka, tuleb harjutada.

Kui palju on ilmas lahtisi uksi sildiga, et see uks peab kinni olema?

Päike loojus

Aseri korstnaist veidi paremale. Merelained ei teinud seekord punastest pilvedest väljagi. See pole alati nii olnud, aga ega peagi ju kõik kogu aeg ühteviisi olema.

Jabara,

aga võib-olla on juba Moldova. Kormoranid lendasid ära, lained, liiv ja kivid jäid. Kivid on siin jälle veidi teistmoodi.

Autotelkijad

veetsid paar päeva tellisehunniku kõrval, siis oli betooniauto samas ja nüüd on jälle vaikus, nagu siin väga tavaline on.

Kes kardab nahkhiirt?

Aga ämbliku?

Vanas kohas

võib leida uue vaate, kui ringi liikumisele kolmas mõõde lisada.

Nii saab mere äärde

Mõnikümend meetrit põhja poole ja umbes 200 trepiastet alla. Seal ta on, aga pärast tuleb muidugi üles tagasi saada.

Sajab, aga mõõdukalt

ja mitte päris kogu aeg. Sadama pool on üks pere rannas. Lapsed pilluvad kive merre, siin ei keela seda keegi ja olekski ju kentsakas sellises rannas pahandada. Olgu mis on, käisin ikka meres kah ära ja ronin nüüd vihmavarju kaitse all jälle kaldast üles. Suurepärane!

1. koolipäev läbi

Ühiskonnaõpetus ja siis veel üks üsna raske ja vähekene segane tund, rääkimata kõnedest ja loengutest.

Hakkas pääle nõnda...