Kobras Emajòel

ja vett on palju, et kobrastel oleks lahedalt ruumi ujuda.

Kevadvett pildile

aprilli viimasel pühapäeval, kui vana kaamera jälle metsas käib.

Seal, kus kòrged kuused

reas seisavad, on suur-kirjurähnil palju tegemist. Kuivanud latvade koorimise ja uuristamise kòrval vòtab aega käbide kokkutassimine. Sobivas oksaharus vòi koorelòhes ta neid siis harutab ja pillub laiali vòi suurde hunnikusse.

Kevad on lòpuks tòsiselt asja kallale asunud, mida vòib järeldada suurtest lompidest, porisest teest, ojakese veetòusust, aga veel mitte lumikellukestest, puhkevatest pungadest ja helisevast linnulaulust. Üksik sookurg solberdab lumevees ja hòigub vahetpidamata. Kas peaks teda kuidagi aitama vòi julgustama?

Siiski kevad!

Lumi ei tagane veel pòldudel ja metsas, aga jògedel on jää juba minemas. Aprill ikkagi.