See on reaktiivmootor

Neil on seal toas terve lennuk ja mitte mingi tavaline lennuk, vaid eelmise sajandi erareaktiivlennuk. Nagu kinos, mitte nagu elus.

Maas istudes

tundub, et Voka oja voolab selle punase sillakese alt läbi ja kaob üle Maailma serva. Merekohin ja lindude hõiked kostavad kuskilt kaugelt, päevavalgus hajub kiudpilvedes ja raagus puudes.
See oli eile, täna sajab.

Tehniliselt on see nii,

et hea pilt tehakse lava taga ja tagurpidi. Samuti käib siit kell, mis ei luba liiga kaua rääkida. Paljud kardavad neid punaseid numbreid ja seda kurja vilkumist, aga vähesed teevad ka tegelikult välja.

Vot sedasi,

selline koht siis tänaseks.

Muuseas, pilte ei lubatud täna teha, eriti ei lubatud feisspukki panna. No ma ei pane siis sinna.

Prügivedu

Käruratta kumm ei pidanud sel kevadel enam õhku. Koos uute suverehvidega sai see korda. Määriti maagilise kummiseebiga ja siiamaani on pidanud.
Nüüd on kärule laaditud kaks kotti kohalikku prügi. Ma viin koorma päikeseloojangu aegu teeotsale ja loodan, et see sealt homme ära kaob. Tegelikult võttis see kaks päeva, et jäätmekäitlejaga kokkuleppele saada. Vast siiski erakorraline vedu toimib. Lubasin edaspidi pakkida oma jäätmed erimärgistusega punastesse kottidesse, mida lähen uuel nädalal ostma. Ei pea väga kaugele minema ja loodan, et mingit trikki rohkem ei tule.
On väga naljakas kirjutada prügikoti sildile "Lennuki prügi", vast oskavad ka vedajad sellest röömu tunda.

Külm ja päikesepaiste

Sinililled õitsevad veel. Nii ka lumikellukesed. Küllap on külm see, mis kõik seisma paneb ja edasi lükkab. Metsas on siiski võimalik leida isepäine toomingas, kes lehed lahti rullinud. Kaua sa jõuad pungi punnitada, ükspäev peab ju suvi ka tulema.