Mis on allveelaevas kõige tähtsam?

Kui Lembit vene õppelaevaks sai, pandi uued sildid kirillitsas, aga vanad, välismaakeelsed jäivad ikka alles. Näiteks kempsupoti kasutamise õpetus või masina pöörete arv. Kena kõik, aga see, kas parasjagu on edasi-või tagasikäik peab igaks juhuks olema arusaadav igale mehaanikule ja madrusele. Nii et selle on keegi võtnud vaevaks ära tõlkida ja vaske toksida.

Muuseumis käisin laupäeval ja Tallinna liiklus ei ole viimastel aastatel paranenud.

Raamatpoe raamatuesitlusele

pole kunagi varem sattunud, aga nüüd käisin ära. Põhjuseks kaks väga toredat pilvemeest. Pilved ise ja värske raamat ka muidugi.

Kevad käes?

Päike narris meid oma varjumisega. Tegi pilvede abiga peaaegu täieliku varjutuse ära. Fotomeetriliselt oli siiski näha, mis seal pilvede taga toimub. Tegelikult oli ka palja silmaga varjutus paar korda näha, aga nii lühidalt, et fotokat ei jõudnud tõsta.

Pungad paisuvad,

aga mitte kõik. Kevad ikkagi väga varane.

Üks vana murulaugumätas,

mis mäletamatutest vanaemade aegadest pärit, on ometi heina sisse ära kadunud. Mõned aastad tagasi supermarketist ostetud hüdropooniline taimeke ärkab nüüd tema asemel kevadet kuulutama. Tihased kiidavad takka.

Rabasaare kuivanud männid,

mõni on ikka okastega ka.

Vanemuine kilekotis

ja Pegasus mitte. Lodjakoja juures on üha rohkem igasusgu kola. Vett aga napilt.

Ahaa,

siin ta ongi, valgusjuhi mudel. Sain pildile.

Müstiline kevadpäev

Alates päikesepaistest ja täiskuust, veidrad hääled, tundmatud linnud põõsastes, lumikellukesed, porine tee, üle õue jooksev jänes, rähni toksimine ja trummeldus, umbrohud mullustel peenardel, pasknäär oksal... Kõik tundub kuidagi eriline ses märtsikuus.