Paadisõitjad löövad massiga

ja talisuplejad võtavad veel viimast, enne kui vesi soojaks ja sogaseks läheb.

Kuu uulitsas

on puud veel pügamata. Eks see nudipuude idee on üldse kahtlane ja eks vist ka tüütu ning kallis, aga no mis sa teed, kui on kord istutatud sellised kiire kasvuga.

Jääkiht tänavatel on lõpuks ometi taanduma hakanud ja muidu ka väga kena pärastlõuna.

Ei, ei saa ikka kuidagi

üle sellest jäävärgist seal päikselistel randadel. Ega päikselisel elutoal ja koduõuel ka midagi viga pole, aga meri ikkagi on ja teeb.

Merejää

või suhkur? Või mis?

Veel üks

neist kirikust, mis siin rohkelt leida on.

Liivaluidete ja mere vahel

Millal see oligi, kui torm oli tubli tüki luiteist siit rannast ära viinud?

Saaremaa teed

viivad kõndija lõpuks kuhugi mereranda, kus isegi jalgrada hajub mätaste vahele. Siis saab veel mööda kiviklibu, roovalle ja sobiva ajastuse korral ka jääplaate edasi koperdada. Lõpuks ronid kivi otsa ja sealt on ilus vaade, mida ühelgi turistikaardil märgitud pole. Kui oled autoga välja tulnud, pead pärast veel hulga maad kadastikus tagurdama, et nina jälle linna poole saaks keerata.

Pikad varjud

Lahtedes ja rannal on veel jääd, aga muidu on meri lahti ja väga ilusasti meresinine. Tund enne loojangut.