Liiv ja vesi

Ei saa ikka kuidagi keskenduda koosoleku teisele poolele. Ausalt, see on liiga keeruline, seda on väga palju ja minu vaimustumisvõime varud on kulunud hoopis teistes kohtades. Võib-olla ma harjun.

Kivikesed jäid maha,

päikesepaiste tuli kaasa.

Hei-hei, heie!

Sokid on otsas ja kampsuneid ka vähevõitu, aga töö käib ja küllap kevadeks jälle riiulid täis.

Päris kena kljukava,

auguta stiil, aga töötab veatult.

Piiri peal

Värvid-värvid

Mustrid muidugi ka, aga sel pildil rohkem värvid.

Pihlakad

on siin rammusad. Keegi on juba puistamas käinud, aga mina neid siiski kuigi palju toiduks pidada ei oska. Oleks veel et moosiks keeta või miskit.

Luikedel on seitse poega, just kihutasid mööda kogu perega.

Kui rauda merevees leotada

ja korduvalt üle värvida...

Kunstisaalis

Mohnil jälle päikseline. Tõsi, samal ajal on päikseline ka Viinistul, Võhmas, Vainupeal ja veel paljudes kohtades, mis jäävad siin nimetamata.

Karjaoru kose all metsas

Vihmased päevad on pannud käima kõik ojakesed ja allikad pangaaluses metsas, mis väga ilus vaadata oli. Seekord vedas ka ilmaga, aga meri on külmavõitu.

Tervitame

herilasekollast muruniidukest esimese paagitäie kütuse eduka ärapõletamise puhul.

Võhndu jõe pardid

panid minema, ega julgenud tagasi tulla enne, kui inimesed veest väljas. Nagu oleks jões ruumi vähe.