Metsas mere ääres

Meres on vett vähe, hea rannas patseerida.

Kas pihlakad ja arooniad

peavad vastu kui ma korraks ära käin või on äkki jälle rästad platsis. Nagu vahest on juhtunud, näiteks tikritega.

Lämmijärve vesi

on pruuni värvi ja suviti hõljub seal miski rohekollane sodi. Praegu on küll päris selge, aga rannahooaeg on siiski juba lõppemas. Sadamakohvik on kinni, kuigi paadid ikka veel vees ja ilusa ilmaga isegi inimesi liikumas. Poldritammi rada, kus väga tore on olnud jalutada, on umbe kavanud. Pumbajaam jälle töötab ja kanalit on veidi koristatud. Peaks vist kevadel vaatama, kui nõgesed ja takjad alles tõusevad.

Metsas on tore

ja seal võib igasugu imelikke asju leida.

Käisin poes

tomatipastat ostmas, et kabatšokk saaks salatiks ja purki. Võtsin kaugema poe ja tegin suurema ringi, et asju, kohti ja inimesi näha. Päris hästi õnnestus.

Tindikud pidavat söögiseened olema. Ma pole proovinud ja igast kohast neid vist korjata ei tasuks ka.

Kodru

Ilus muidugi ja jälle tuleb ilma kiita.