Kae nalja...

aasta kipub otsa saama ja just sellele kaasa aitamiseks on nüüd tehtud vanu häid pühadesööke. Pööratagu tähelepanu ka Läti sprottidele!

Head aasta lõppu, kohtumiseni uuel.

Sügisel

on väga-väga hea teha üks puhkusereis tühjenenud supelrandades või siis lihtsalt metsa ja mere äärde (ilma supluseta). Võib muidugi kihutada lõunasse, kus veel meie arusaamade järgi vägagi suvised olud. Sain teada, et India kliimateadlase arust hakkab kuum ilm 40-st. Mul hea meel, et valisin Lahemaa ja füüsikapäevad Nelijärvel. Täna veel puhkan puhkusest, homme paraku vist argipäev.

Meenutan päikeselist päeva, kui sai merel kivi otsas istuda. Loodusfotograaf sihtis oma pika toruga rannalt ja kalamees kahlas mööda, kummipüksid jalas.

Kvantarvutite lood

algavad siit.

Nomaitea

Varemalt oli kombeks mõnele pildile allkirjaks panna, SÕNADETA. Samas, sõnad on ju täitsa olemas... 

Mererannal

värviliste kividega mängides...

Lepalehed-kaselehed

Tõesti, lehed on puudelt langenud. Kaselehed kollased nagu ikka, aga lepalehed ebatavaliselt rohelised. Mõnes kohas võiks lausa salatiroheliseks nimetada. Ei mäleta sellist asja varasemaist sügiseist, ju on siis ikkagi miskit Maas ja Ilmas muutumas.

Pilved

ei jää küll kuigi hästi pildile, aga kahju proovimata jätta ikka ju. Ükskord olid nad siin punased, nüüd pigem kollased, tahaks isegi öelda kuldsed, aga eks nad on päris palju hallid kah sügiseti.

Sammal

mererannal.

Kriidikarbi lahkumine

füüsika klassist. PUNKT.

Sadamas

on kolihunniku juurde pandud keelumärk. Kas selle nimi võiks olla – pole teil siin midagi vaja vahtida kolmekesi koos?

Mustikatel lehed kirjud

ja osa juba mahagi kukkunud.

Metsas

on veel mustikaid, aga maitse pole enam kuigi mustikane. Paneks mõnele eriti ilusale põõsale märgi külge, et järgmisel hooajal lihtsam leida?

Proovisin,

et ega ma pole jalgrattaga sõitmist ära unustanud. Äi pole mitte ehk olõ'i. Oleneb, kas meenutada viimast või eelviimast nädalat. Homme juba teised jutud.

Aed hakkab lagunema,

aga vaata, uue tegemine on väga kallis ja ega igaüks ei mõistagi toda teha. Teadagi, aastad pole vennad, aga võib-olla nad on siis õed.

Rannas

Mis siis saab,

kui bei der Arbeit oled fromm ja frisch? Saad teada kui kõnnid saali teise otsa ja vahid ka seal lakke. Miks see oli vaja lakke kirjutada, sellest ajalugu küll vaikib, aga võib-olla tegi seda mõne tähtsa tänavakunstniku kauge esivanem. Eks neid on ju varemgi nähtud.

Jälle liivaaugus

Kivide ja vee,

aga ka liiva ja päikesepaiste, vihma ja tuule, pilvede ja lainete... Igastahes, reis sai läbi.

Millal see oli, kui randades hakati ühte kivi teise peale panema ja sai neid torne tuhandeid. Kõik üsna vaimuvaeselt ühesugused. Veidi kunsti on varemgi olnud, aga sest suvest hakkab tõega tiki-taki ja kõrgem=parem aeg otsa saama. Tegin siis ise ka ühe teistsuguse ja minge ikka randadele kive sortima.

Kive on nüüd korjatud küll,

aga paistab, et siia nad kõik jäävadki. Ühe viin siiski linna ja püüan järgi uurida millega täpsemalt tegu. Kividest on palju rõõmu igal juhul, olgu nad rannas, meres, toas või kus iganes.

Kivist karu aiaposti otsas

Konn passib promenaadil

Hakid ja varesed passivad mind, sest hiljuti oli mul moosipirukas käes. Pirukas on küll otsas, aga linnud on ikka kahtlustavad ja lootusrikkad.

Mõned kivid

viisin kodust ära, aga sest pole midagi. Olen jälle teel kivirikkale mererannale ja võin aknalauale uusi tuua. Saabki vaheldust.

Purjeriidest katuse all,

mida küll vihmakaitsena vaja ei läinud (vihm sadas maha veidi lõuna pool), sai veel üks järvetuur sõidetud. Sel korral Mehikoorma kandis, kus Lämmijärv eriti kitsas, aga Jõmmule siiski ruumi küllalt.

Südasuvine hoovihm

tuleb üle järve ja sajab mu märjaks. Viimati olin siin lumega ja järvetramm kihutas üle jää edasi-tagasi.

Roosid juba õitsevad

 ja pojengid õitsevad ikka veel.

Kuumaga Värska lahel

Hea on hoida roolikambri varju, võtta veepudel ligi ja vast puhub ka kerge vastutuuleke. Siis võib kuuma ilma unustada ja laevasõidust rõõmu tunda.

Kui asi läheb üle piiri

või tuleb üle piiri ja pole ehk vahet, kas lendab või ujub (siinkandis võiks üleroomamine olla pigem talvine lugu), on muidugi hea mõte helistada teatud numbrile, aga selleks peaks vist olema telefon. On ju?

Laevasõit jõel

koos väikese vihmasabina ja kõigi muude ägedate juhtumistega, mis päeva jooksul ette tulid.

Rannas kivi taga

Õitsevad

Kastanid jah, aga ka lugematu arv muid puid-põõsaid. Niikaugel siis olemegi oma järjekordse aastaringiga.

Kastani seemnest (st kastanimunast) kasvatamine on osutunud parajaks pähkliks (kastaniks). Ma küll tean nüüd, kuidas see käib, aga on veel vaja õppida, kuidas noorukest taime välisõhuga tuttavaks teha. Seekord küll kuigi hästi ei läinud.

Mõtlen liivast

juba terve nädal. Viisin väikese kotitäie liiva koju, aga ei ole head plaani, mis sellega teha.

Tornist hea vaade

kõigi nende päikseliste Setomaa väljade ja metsade pääle. Väga ilus päev kah, aga üleval tuule käes sugugi soe küll ei olnud. Eks vaatame siis uuesti mõne kuu pärast.

Suurvett pole.

 Õieti on, aga vähe.

Paadisõitjad löövad massiga

ja talisuplejad võtavad veel viimast, enne kui vesi soojaks ja sogaseks läheb.

Kuu uulitsas

on puud veel pügamata. Eks see nudipuude idee on üldse kahtlane ja eks vist ka tüütu ning kallis, aga no mis sa teed, kui on kord istutatud sellised kiire kasvuga.

Jääkiht tänavatel on lõpuks ometi taanduma hakanud ja muidu ka väga kena pärastlõuna.

Ei, ei saa ikka kuidagi

üle sellest jäävärgist seal päikselistel randadel. Ega päikselisel elutoal ja koduõuel ka midagi viga pole, aga meri ikkagi on ja teeb.

Merejää

või suhkur? Või mis?

Veel üks

neist kirikust, mis siin rohkelt leida on.

Liivaluidete ja mere vahel

Millal see oligi, kui torm oli tubli tüki luiteist siit rannast ära viinud?

Saaremaa teed

viivad kõndija lõpuks kuhugi mereranda, kus isegi jalgrada hajub mätaste vahele. Siis saab veel mööda kiviklibu, roovalle ja sobiva ajastuse korral ka jääplaate edasi koperdada. Lõpuks ronid kivi otsa ja sealt on ilus vaade, mida ühelgi turistikaardil märgitud pole. Kui oled autoga välja tulnud, pead pärast veel hulga maad kadastikus tagurdama, et nina jälle linna poole saaks keerata.

Pikad varjud

Lahtedes ja rannal on veel jääd, aga muidu on meri lahti ja väga ilusasti meresinine. Tund enne loojangut.

Jää

on iga kord uus ja eriline.

Üle mere minek

ja päev hakkabki õhtusse vajuma.

Leidsin jõe

ja põõsaid, mida räsinud tormid, inimesed ja rähnid.

Olgu mis on, head vabariigi aastapäeva!

Kalamehed,

mida kõike nad on välja mõelnud, et jääle pääseda ja tagasi jõuda. Kas nad mõne kala ka kätte saavad, pole teada. Järve ääres ja järvel oli muidugi ka kaladeta väga tore. Kevadeootuse ilm, isegi tihased teevad juba siutse, ainult teed on ullult jäärööpas ja jube libedad. Ootame siis peagi saabuva esimese kevadkuu esimesi päevi. Saame näha.

Resonantsi tund on lõppemas.

Sildadest meil ja mujal, päris füüsika juttu sai rääkida.

Kuusepuu lahkub,

aga kaugeltki kõik kuusepuud sugugi lahkuda ei kavatse. Mõned uhkustavad veel ehete ja küünaldega, teised hakkavad peagi juba käbide plaani pidama.

Järv

on täna täitsa teistsugune. Väike värske lumi tegi vaated mustvalgeks, peaaegu.

Jalutuskäik metsa ja tõmbekeskusse

Metsas oli päris palju rahvast. Osa neist läbisõidul, aga oli ka piknikke lõkke ääres ja sai jalutada nii inim- kui ka loomaradadel.

Räpinas juhtus tore kohtumine, "mis sa Räpinas teed - mis sa ise Räpinas teed?" Tõesti väga lahe!

Vallamaja ees on ehetega üle kuhjatud kuusk. Ma ei ole kunagi juudi jõulupuud näinud, aga see kuidas rong jaama saabub, on küll palju stiilsem kui helendavate tuvide ja hiigelsuurte kirssidega kuusk, mida hoiab püsti sinine koormarihm. Suur ja väike ingel on pulga otsa pistnud oma tiivad ja ise putku pannud.

Laternapostide kaunistused on seevastu väga kenad, nii et keskmiselt pole paha.

Näe ongi,

hea uus aasta. Eks näe mis tuleb, aga algas küll nagu mitmed eelmised, küünlavalguse ja lõkkesädemetega.