Liinil

Läbi metsa läheb suur surisev elektriliin. Liini alla külvatakse igal suvel midagi metssigade rõõmuks ja see näeb päris hea välja. Mis sead arvavad, pole teada.

Metsas käisime tegelikult kuuske otsimas ja leidsime kah väga toreda puu.

Hämariku sinised minutid

Väga imelikud lood. Varblased kolistavad õuelambiga, kus neil suvel pesa oli. Vihmauss tuli maast välja, roomas tubli meetri lumel ja kadus jälle. Rääkimata imelikest juhtumistest linnas ja teel. Ei ole täna normaalne päev

Tuled säravad,

autod sõidavad, inimesed sagivad, isegi kunstkuu on muruplatsile maandatud. Aga teisel pool, ainult mõnikümmend meetrit ja veidi trepist alla, seal on meri, pimedus ning lainemüha. Ja ei kedagi.

Seal see on!

Tervitus eilaselt jõulupeolt.

Lumest lauldi palju,

aga räägiti ikka muudest pühadest asjadest. Lund ei ole sugugi, siiski on tore õues olla.

Mul on jälle jäälaternad,

sest vesi kipub öösiti kaussides-ämbrites parasjagu ära külmuma. Jää ja härmatis on tänase päeva tegijad igal juhul, tasus vaatama minna ja märjaks saanud sokid on ka juba unustatud.

Käige jala,

siis leiate asju. Vanasti riputas tõldsepp vanad rattad välja, et kui juhtute teele jääma või vajate uut tõlda, siis kaugelt näha, kus abi saadaval. No tore, ma siis tean, kui peaks midagi juhtuma.

Mängisin veidi Legodega

Panin jälle SOMA klotsid pulgakestest kokku ja ka vana SOMA, mis kunagi sai tehtud suvalisest puupulgast rauasae ja liivapaberiga (ei tulnud kuigi hästi välja), on alles ja pärast väikest parandust läks varsti kuup kokku ning veel kaks kujundit.

Vellavere kandis,

kus väga tore on metsas ja põlluveerel jalutada. Vaikne on praegusel ajal, vara läheb pimedaks ja külmaks ühes pimedaga. Päikeseloojang on ere, aga ei soojenda sugugi ja noorkuu kitsas sirp ei vala ka kuigivõrd valgust mu pääle. Ega miskit, linna tagasi muidugi.

Käige jala,

siis leiate kohti, asju ja lilla draakoni.

Audikas

Eile olime filosoofia instituudis, täna juba klassis ja nüüd vastu õhtut jälle siin. Eks ole siis näha, kuhu see värk kõik kevadeks välja tüürib.

Pimedad õhtud

Siinsamas, linna ääres, ringteest mõnisada meetrit, on päris mets. Kraavid on vett täis, turbasamblast lirtsub igal sammul. Kõrgete kuuskede all, kuhu isegi maanteemüra ei kosta, läheb äkki pimedaks ja vesi helgib mustjassiniselt. Aga tegelikult saab ikkagi veel viimase valguseraasuga metsast välja, linnatuled paistavad piki maanteed ja jalad polegi väga märjad.

Narmasõlmija

töö on tehtud. Võib-olla peaks nüüd veel pügaja ligi laskma ja siis saab vaibad, mille kudumine on juba mitu aastat plaanis olnud ja ikka äpardunud, maha visata. Täitsa väärt vaibad said lõpuks ja oli tore teha ka, kuigi väsitav kõigega kokku.

Kerad

Sortisin veidi ja lugesin üle. Olen vist varem ka asju sortinud.

Ahjukartulid ja ahjuporgandid

Tegelikult jäid porgandid, nii palju kui neid üldse jäi, lume alla. AGA MIS MÕTTES EI OLE PORGANDEID! Mõni neist on päris imelik kasvanud, aga nüüd on nad juba ahjus.

Õunad

Siin on kaks omamoodi õunapuud. Pisikesed valged õunad, mis neil pea iga aasta kasvavad, ei kõlba süüa, aga neist saab päris hea moosi või õunasupi keeta. Ajapikku on välja tulnud, et pärast öökülma kõlbavad nad ka niisama söömiseks. Mis on omakorda päris imelik ja sugugi mitte õunalik.

Nüüd tuli välja, et need õunad hoiavad ujudes sabad püsti. On küll võimalik panna sabad alla, mida iseenesest juhtub harva, aga külili ei ole nad kunagi. Ujumine ongi tegelikult üks veider nähtus. Onju?

Uus tool

Käisin Ketlini uut tooli vaatamas ja võtsin taldrikult tüki šokolaadi. Väga hea šokolaad ja ega toolil vist ka midagi viga pole.

Lillehernestega

on miski nõidus. Õitsevad vanal traataial kord lõuna- siis jälle põhjaküljel ja värskete õiepungade, aga ka tugeva lillelõhna järgi tunub, et vaevalt nad sel aastal lõpetavad. Puul on veel õunu, peaks midagi tegema?

Uisutamise võistlusel

Väga huvitav, ma olen sellist asja ainult telekast näinud, aga seal on hoo-oopis teine asi. Jäähall on üldse päris äge koht. Sedasi.

Nädal hiljem

Läinud nädala pühapäeval veeretasime veel kohvreid lennu-, rongi- ja bussijaamades, oh-jah. Aga pole viga, kohver on tühi ja kuna oli laenatud, siis omanikule tagasi viidud. Välismaalt toodud seakõrvad on otsas. Pildikaustas oli 1400 faili, nüüd on juba palju vähem...

Suur aitäh kõigle, kes väga toreda Saksamaa reisi aitasid teoks teha!

Leipzig

Kangelaslinn muuseas, aga sellest saksa naljast mina aru ei saa.

Bergbau-Techik-Park

Siin nad kaevasid seda kuulsat pruunsütt. Nii Drittes Reich kui ka DDR hoidsid sellega oma majandusel tule all. Praegu tundub see kõik üks hull mässamine, aga eks omal ajal vist valikuid polnud, kui oli vaja impeeriumi või kommunismi üles ehitada.

Pildil on suur ja äge, aga mitte väga eriline mitmekopaline ekskavaator. Praeguse seisuga on see siiski kõigest ekskavaatori kujuline metallikolakas. Kaablid ja seadmed on segastel aegadel ära varastaud. Kahtlustatakse muidugi endisi kaevureid, sest niisama pätid ei leiaks suurest masinast väärtuslikke osi üles, aga leitud nad on ja läinud nad on.

Kõige suurem pruunsöe-ekskavaator oli 500 meetrit pikk, Lebav Eiffeli Torn. Tehnikapargil ei õnnestund seda eksponaadiks hoida. Sõjaeelse kvaliteediga vanametalli hind oli lihtsalt nii kõrge.

Maja,

aga mitte kummist. Võiks ju olla küll.

Ülikooli peaväljakul

Weinberg, enne väikest jääaega olevat siin viinamägi olnud, siis vaimuhaigla ja hiljem üksteise järel kaks suurt sõjaväge (võite arvata, mis väed need olid). Keskuse  hoonetest on see kasarmuvärk ka praegu tunda, aga tagapool on uusi maju veel kümnekordses mahus. Kuupmeetrite mõttes, rahas kindlasti veelgi suurema vahega. Nüüd on see suur-suur ülikkoolinnak. Ringkäik võttis terve tunni ja kõike ei jõdnud ikkagi ära piiluda. Mulje muljutud!

Kohvikus

Pilt on küll ühest ilusast südalinna koogikohvikust, kuhu ma üleeile istuma ei jäänud, aga tõsi mis tõsi, tänahommikune arupidamine käis ka kohvilauas.

Turuplatsil

on väga äge kirik...

Kakaokohv oli hea,

aga ilusad teekannud, millel on kõhu all tass, ei ole väga praktilised. Selle eest kohvikus ka ausalt hoiatatakse, aga laud saab ikka märjaks.

Soolamuuseumis,

kus tänahommikused tegemised käimas on, leidub raketikujuline prügikast ja nunnu kohvimasin. Soola on muidugi ka, kuhu aga vaatad. Ostsin masinast piimakohvi, aga raketile mul midagi anda pole.

Ma jäin pildile,

aga ma sain ka pildistaja pildile. Kuigi kvaliteet tuli kehv, on pildistajat alati tore vastu pildistada.

Saale promenaadil

Vedas ilmaga!

Treppidele kirjutavad

nad pikki ja tihti ka raskelt mõistetavaid hüüdlauseid. Eks saksa keele erpärad (mis eesti keelele ka võõrad pole, liitsõnad näiteks) aitvad mõistmise nullimisele tublit kaasa.

Nüüd ka tõlge. Sõnaraamtuga, mitte guugliga.

Me loome mitmekülgset ja tulemusetele suunatud õpetust.

Aga Sütevaka koolis oli palju parem loosung.

Mahlapaus

Hommikusöögi tavatult varasest kellaajast päästis ajavahe, aga ma päris ärganud veel pole. Saime siiski hakkama.

Aru ma ei taipa,

kuhu ja kuidas ma olen sattunud. Liiklusmärgid ja sildid ka just palju selgust ei too.

Kaugtöö

Viini lennujaamas. Mingil moel teeb see mind murelikuks, aga ma lükkan esialgu siukseid teemasid edasi.

Pojehali...

Vooluvett ja päikesepaistet

Kingid pakitud,

võib natuke julgema pilguga tulevatele päevadele otsa vaadata.

Liiv ja vesi

Ei saa ikka kuidagi keskenduda koosoleku teisele poolele. Ausalt, see on liiga keeruline, seda on väga palju ja minu vaimustumisvõime varud on kulunud hoopis teistes kohtades. Võib-olla ma harjun.

Kivikesed jäid maha,

päikesepaiste tuli kaasa.

Hei-hei, heie!

Sokid on otsas ja kampsuneid ka vähevõitu, aga töö käib ja küllap kevadeks jälle riiulid täis.

Päris kena kljukava,

auguta stiil, aga töötab veatult.

Piiri peal

Värvid-värvid

Mustrid muidugi ka, aga sel pildil rohkem värvid.

Pihlakad

on siin rammusad. Keegi on juba puistamas käinud, aga mina neid siiski kuigi palju toiduks pidada ei oska. Oleks veel et moosiks keeta või miskit.

Luikedel on seitse poega, just kihutasid mööda kogu perega.

Kui rauda merevees leotada

ja korduvalt üle värvida...

Kunstisaalis

Mohnil jälle päikseline. Tõsi, samal ajal on päikseline ka Viinistul, Võhmas, Vainupeal ja veel paljudes kohtades, mis jäävad siin nimetamata.

Karjaoru kose all metsas

Vihmased päevad on pannud käima kõik ojakesed ja allikad pangaaluses metsas, mis väga ilus vaadata oli. Seekord vedas ka ilmaga, aga meri on külmavõitu.

Tervitame

herilasekollast muruniidukest esimese paagitäie kütuse eduka ärapõletamise puhul.

Võhndu jõe pardid

panid minema, ega julgenud tagasi tulla enne, kui inimesed veest väljas. Nagu oleks jões ruumi vähe.

Teeremont

Teede remontimine on hea, aga täiesti ootamatu sillaremont sundis ümbersõidule Verhulitsa kaudu. Lõpuks oli ka see päris tore, nagu kogu see järjekordne Värskas käik. Jalgrattal küll mulle esmakodne, peab ära märkima.