Udune laupäev

ja udune pilt Palupòhja teelt.

Meri

oli seekord nii rahulik, veeretas vahumullikesi liivasele rannale. Kuidagi ei taha uskuda, et seesama murrab puid, veeretab kive ja uputab laevu.

Rannapungerja

jòesuus seisab luiteharjal tillukene majakas. Peipsi rannal peaks üldse rohkem käima ja ükspäev ma otsin üles ka imelise Järuska silla sealt metsatagusest Lemmaku külast ja vòib-olla veel midagi ehk todagi.

Kuidas see minuga juhtub,

et jälle olen Voorel. Viimati kukkus nii välja augustis, siis sai tiigis ujuda ja òues... aega veeta. Jägmiseks korraks on lumi maas, ma arvan.