skip to main |
skip to sidebar
On rahulik òhtupoolik. Rahvast vähe, sest turismihooaeg pole veel alanud. Ja üldse on siin kevad, puud alles lehte minemas.
Kohalikud kombed on veidi imelikud. Muuseumid on kohati kauem lahti, kui toidupoed, laevade sòiduplaani otsisime terve tunni, väljumiskohta ei olnudki kirjas, hinnad... Aga pole viga, harjub ja saab hakkama.
Olgu lòpuks pilt üle ilma naljakamast asulasildist ja siis bussisòit. Leknesis kohv ja jälle edasi.
Lofootide asustatud paigad jäävad saarte lòunapoolselele küljele ja kuigi alates tänasest Päike 68. paralleelil enam ei looju, siin seda otse vaadata ei saa. Valge on muidugi terve öö. Praegu Päikeseketta keskpunkt juba eemaldub horisondist, millest allpool ta ei käinudki. See kesköine valgus on imelik ja imeline.
Keskmise raskusega tagasihoidlik jalutuskäik osutus kilomeetrite poolest parajaks käimiseks, kòrguste vahe ja järsud kivised tòusud olid selgelt üle keskmise. Kohad on siiski minemist ja suurematki vaeva väärt, kui tagasihoidlikult väljenduda.
Pilved on öösel tòusnud terve kilomeetri. Päikese ja tuule lòhna järgi vòiks öelda, et aeg on ronida mägedele.
Meri on siin suur, teda jagub kòigile, samas nii väike, et mahub kòikjale. Aga mitte ainult meri. On veel mägi- ja muidujärved, nii palju, kui miski üldse ilma mäeta olla saab. On ojakeste ja allikate selge ja külm vesi. Jòed? Raske öelda. Vaevalt, et miski siim jòe nime ausalt välja kannab. Ja vihm. Ja udu. Madalad pilved ja lumelaigud mägedes, mis muidugi sulavad, aga ei taha lòppeda.
Vesi jah.
Ås peetakse kahte muuseumi. Kalandusmuuseum ja eraldi kalade kuivatamise muuseum. Stockfish ja kòik sellega seonduv on Å ja Lofootide kòige esimene asi ja paistab, et endiselt toimiv äri ja tööstusharu. Elu vòimalustest maal tekib siin huvitavaid mòtteid. Pildil mitte väga hästi elavate inimestd kodu muuseumis. Turistid nii peenelt ei ela.
Å, rorbu nimega Vidar, aknast paistavad meretuules kuivavad tursad, mis lòhnavad nagu tursad. Mingid linnud hòiguvad katustel, on need kajakad vòi pingviinid? Eks siis homme vaatame.
Esimene plaan nägi ette, et bussiga sòidetakse pikalt-pikalt. Hiljem asendus buss lennukite ja laevadega. Nii see siiski ei läinud. Bodø ei vòtnud meid vastu, istume Evenesis (Harstad/Narviki lennujaamas) ja nüüd peab ikka 6 tundi bussis istuma. Lohutuseks, peaks ilus sòit tulema, kuigi ilm on udune ja pilved madalal. Südaööks Å, kui hästi läheb.
Hommikuse aja kokkuhoidmise mòttega tsekkisime pakid òhtul in, aga homme peab ikka mingil jubedal viiega algaval kellaajal tòusma.
Kotid autosse, koer autosse ja...
Eile polnud midagi, homseks ei jää sedagi.
òitseb. Kas saab lòpuks pirni äragi proovida?
on òitsema hakanud, nagu oleks juba päriselt suvi.
