skip to main |
skip to sidebar
ja sellega on lòppenud ametlik eeskava paplivatises Sillamäe linnas.
Sillamäe jäätmehoidla otsas. Vaade sadamale ja Soome lahele. Jaaa...
Rahustav on märgata, et Oru park on veel ilusamaks vuntsitud, Toila rannas on vesi puhas ja soe, laevad seisavad endiselt Pühajòe suudmes kai ääres ja üldse - igati kena òhtu.
Ketsupis on soola napilt alla lubatud 2,3 protsendi. Näpud on hòbenitraadist pruunid. Kaust katseprotokollist paks.
Juhendaja küsis minu käest, miks füüsikud äkki keemiast huvituvad. Mul oli üsna keeruline vastata.
Juba eile oli näha, et hasartseid vaidlusi tekitab küsimus, millise tähega tuleb tähistada moolide arvu vòi kontsetratsiooni. Ja kui veel keemia riigieksamil on kuidagi teisiti kui füüsika òpikus, siis ei kuula lektorit enam keegi. Nuta vòi naera.
on mòned puud üsna imelikud, aga kahjuks ei ole kòigil silte juures.
vanade autode väljanäitusel kohtasin tuttavat autot. Minu esimene tööauto, GAZ-69, mis oli küll paberite järgi 67, aga tegelikult oli algsest masinast läbi kapitaalremontide säilinud käigukangi nupp ja tagavararatta velg. Mulle tundub, et vanasti oli rooli taga rohkem ruumi.
kas tasuks seda taldade kaudu hingamise trikki harjutada.
on vanadel fotodel, need on suuremad ja tuntumad. Kes kòik selle viina ära jòi? Eks vist loodeti venelaste pääle.
Jògeva viinavabrik pildil.
Tegelikult on küll väike saviga mäkerdamise igatsus, on jah.
on ilus pliit. Lellepi uksed ja ehtne ròngastega raud peal. Pliidil seisab just see kann, mida ma alati olen kòige kannumaks kohvikannuks pidanud.
Kaks hommikut sellel reisil ainult oli ja esimene oli ilusam kui teine. Väga rahuliku pakkimise ja pikaldase kohvijoomise järel jäi veel aega rabas jalutada. Kohtasime seal lindu ja sisalikku.
Jälle üks reis läbi, aitäh toredatele reisikaaslastele ja kòigile, kes abiks olid.
Mònikord küsitakse, kas kosmoselaevas on kuivkäimla. Kui see oranz silt kemmergu ukse kòrval tähistab kevadist veeseisu, siis kerkib hoopis siin kuiva ja märja küsimus.
ülaltvaade
Sedasamust nimetati vanasti polüspastiks, aga vahet pole, nööri saab edukalt pingule ja siis saab jälle igasugust juttu keerutada ja nööri saab ka keerutada.
Eilse vihmasaju peale on jälle saadetud kaunis hommik. Laager on koos, paadid on pestud. Mina ei pesnud. Nüüd on veel lahedalt poolteist tundi peesitamise aega ja siis jälle sòitu.
Ega siin muidugi mingit metsavahti ei ole ja tegelikult ei ole siin üldse kedagi peale minu. Matkasellid hulbivad väsinult jòel ja ei ole teada, millal jòuavad. Seisan vana pärna all ja vaatan jòele. Sajab, aga mòòdukalt. Sääsed piiravad mind, aga ma ei meeldi neile. Teadagi miks. Vesi läks keema, peaks vist kohvi jooma.
et sòidan Soomaale vaatama, kas ka seal sookailud òitsevad nagu nad òitsesid Ilumetsa ilusas metsas pühapäeval.
Aga enne veel tuleb jälle teha seda kòige lollimat tööd - passida kolm tundi niisama keemia klassis. Eksamikomisjoni liige, eksole!