Audikas

Eile olime filosoofia instituudis, täna juba klassis ja nüüd vastu õhtut jälle siin. Eks ole siis näha, kuhu see värk kõik kevadeks välja tüürib.

Pimedad õhtud

Siinsamas, linna ääres, ringteest mõnisada meetrit, on päris mets. Kraavid on vett täis, turbasamblast lirtsub igal sammul. Kõrgete kuuskede all, kuhu isegi maanteemüra ei kosta, läheb äkki pimedaks ja vesi helgib mustjassiniselt. Aga tegelikult saab ikkagi veel viimase valguseraasuga metsast välja, linnatuled paistavad piki maanteed ja jalad polegi väga märjad.

Narmasõlmija

töö on tehtud. Võib-olla peaks nüüd veel pügaja ligi laskma ja siis saab vaibad, mille kudumine on juba mitu aastat plaanis olnud ja ikka äpardunud, maha visata. Täitsa väärt vaibad said lõpuks ja oli tore teha ka, kuigi väsitav kõigega kokku.

Kerad

Sortisin veidi ja lugesin üle. Olen vist varem ka asju sortinud.

Ahjukartulid ja ahjuporgandid

Tegelikult jäid porgandid, nii palju kui neid üldse jäi, lume alla. AGA MIS MÕTTES EI OLE PORGANDEID! Mõni neist on päris imelik kasvanud, aga nüüd on nad juba ahjus.