Kevadise vihmasabina eest

pakkus varju Delta terrass. Teejoomine võileiva ja koogitükiga andis juurde võimaluse inimesi ja ilma jälgida. Oli huvitav. Pärast selgus veel, et jõgi voolab siin ikka tagurpidi ning botaanikaaias õitsevad juba mõned krookused ja veel üht-teist.

Lumikelluke

saab üle igast mäest.

Paistis küll,

ei olnud pilvi ees. Paistmise teemadeni on veel üle kahe nädala, seniks teen veidi tuumafüüsikat.

Kevadkuu

on ju alanud ja joonistab mustreid tänavaile, aga pärast peidab need jälle ära.