Vaarikad

Päris huvitav. Marjadega on sel aastal kehvasti. Sõstrad, tikrid, mustikad ja isegi pihlakad rikkus külm ja kuiv ära, aga metsvaarikatel pole häda midagi. Ei mäleta juba aastaid, et nad nii ilusad oleks olnud.

Eriti hea nähtavus,

selgel silmapiiril paistab maid ja metsi siin- ja sealpool järve. Muidu kah päris kena – linnud, laevad, kohvik jm.

Jälle liiv,

aga hoopis teistmoodi. Siiski vana tuttav.

Liivas

kasvab igasugu asju. Lillekesi, kiviktaimla kasvandike, sipelgaid, aga ka kive. Talvel kasvab siia lumi, mida oleks ju kah päris tore vaatama tulla?

Meri,

seekord maatuulega.

Kivi

Väiksed kivid või suured kivid? Suurte juurde saab tagasi tulla, väikseid võib tasku panna. Ei tea kumb on parem.

Kivi

Tegelikult ikka mitu kivi, isegi palju kive. Rääkimata liivast, puudest, mereveest, pilvedest, tuulest...

Klaasikunsti näitusel

oli päris huvitavaid asju. Kahjuks oli teostele pandud üsna seosetuid ja vaimuvaeseid nimesid. Muidugi, neid ei pea lugema, aga kui loed, on raske teha nagu poleks lugenud. Olgu siis nii.

Rõdu värskelt värvitud

ja mitte ainult rõdu. Laternatuumi katus on lausa pimestavalt valge ja täna said ka klaaside vaskliistud paika ning veetihedaks. Võib rõõmustada.

Üks lind läks...

Õitsevad!

Rukkililled on rukkilillesinised. Õige, aga mitte päris õige.

Allavoolu

Istun metsas, kännu otsas

Võiks ka kivil istuda. Sääsed on väheke tüütud, aga metsas siiski väga tore. Nagu ikka.

Südasuvisel laupäeval

kohvikus väga vähe kohvitajaid. Õieti polnud ühtegi, enne kui me tulime. Kummaline, kas tõesti kõik on rannas?