Leipzig

Kangelaslinn muuseas, aga sellest saksa naljast mina aru ei saa.

Bergbau-Techik-Park

Siin nad kaevasid seda kuulsat pruunsütt. Nii Drittes Reich kui ka DDR hoidsid sellega oma majandusel tule all. Praegu tundub see kõik üks hull mässamine, aga eks omal ajal vist valikuid polnud, kui oli vaja impeeriumi või kommunismi üles ehitada.

Pildil on suur ja äge, aga mitte väga eriline mitmekopaline ekskavaator. Praeguse seisuga on see siiski kõigest ekskavaatori kujuline metallikolakas. Kaablid ja seadmed on segastel aegadel ära varastaud. Kahtlustatakse muidugi endisi kaevureid, sest niisama pätid ei leiaks suurest masinast väärtuslikke osi üles, aga leitud nad on ja läinud nad on.

Kõige suurem pruunsöe-ekskavaator oli 500 meetrit pikk, Lebav Eiffeli Torn. Tehnikapargil ei õnnestund seda eksponaadiks hoida. Sõjaeelse kvaliteediga vanametalli hind oli lihtsalt nii kõrge.

Maja,

aga mitte kummist. Võiks ju olla küll.

Ülikooli peaväljakul

Weinberg, enne väikest jääaega olevat siin viinamägi olnud, siis vaimuhaigla ja hiljem üksteise järel kaks suurt sõjaväge (võite arvata, mis väed need olid). Keskuse  hoonetest on see kasarmuvärk ka praegu tunda, aga tagapool on uusi maju veel kümnekordses mahus. Kuupmeetrite mõttes, rahas kindlasti veelgi suurema vahega. Nüüd on see suur-suur ülikkoolinnak. Ringkäik võttis terve tunni ja kõike ei jõdnud ikkagi ära piiluda. Mulje muljutud!

Kohvikus

Pilt on küll ühest ilusast südalinna koogikohvikust, kuhu ma üleeile istuma ei jäänud, aga tõsi mis tõsi, tänahommikune arupidamine käis ka kohvilauas.

Turuplatsil

on väga äge kirik...

Kakaokohv oli hea,

aga ilusad teekannud, millel on kõhu all tass, ei ole väga praktilised. Selle eest kohvikus ka ausalt hoiatatakse, aga laud saab ikka märjaks.

Soolamuuseumis,

kus tänahommikused tegemised käimas on, leidub raketikujuline prügikast ja nunnu kohvimasin. Soola on muidugi ka, kuhu aga vaatad. Ostsin masinast piimakohvi, aga raketile mul midagi anda pole.

Ma jäin pildile,

aga ma sain ka pildistaja pildile. Kuigi kvaliteet tuli kehv, on pildistajat alati tore vastu pildistada.

Saale promenaadil

Vedas ilmaga!

Treppidele kirjutavad

nad pikki ja tihti ka raskelt mõistetavaid hüüdlauseid. Eks saksa keele erpärad (mis eesti keelele ka võõrad pole, liitsõnad näiteks) aitvad mõistmise nullimisele tublit kaasa.

Nüüd ka tõlge. Sõnaraamtuga, mitte guugliga.

Me loome mitmekülgset ja tulemusetele suunatud õpetust.

Aga Sütevaka koolis oli palju parem loosung.

Mahlapaus

Hommikusöögi tavatult varasest kellaajast päästis ajavahe, aga ma päris ärganud veel pole. Saime siiski hakkama.

Aru ma ei taipa,

kuhu ja kuidas ma olen sattunud. Liiklusmärgid ja sildid ka just palju selgust ei too.

Kaugtöö

Viini lennujaamas. Mingil moel teeb see mind murelikuks, aga ma lükkan esialgu siukseid teemasid edasi.

Pojehali...

Vooluvett ja päikesepaistet

Kingid pakitud,

võib natuke julgema pilguga tulevatele päevadele otsa vaadata.