Kui juba sai varasel hommikutunnil sòidetud Tallinna ja sealt edasi Lahemaale, siis pole paha mòte vaadata loojangueelsele merele Vana-Jüri otsast. Ja tòesti tasus tulemist. Lääne pool vahutasid lained. Tuulealune külg oli üsna vagane, sinna hoidis end suur luigeparv.
Veeseis on kòrge, liivarannad kòik vee all. Seal, kust mònikord on kuiva jalaga Saartneemele pääsenud, mühiseb murdlaine.
Päike vajus madalamale, pilved vahetasid kiiresti värve ja peegeldused muutsid veepinna vaskselt säravaks.
Nüüd on muidugi pime nagu kotis. Tuul pidi vaibuma, aga on seda küll üsna veidi teinud. Kuid tuba on köetud, òhtusöögid söödud ja òllepudel tühi. Pole häda miskit.
Käsmu kuulsa sauna päevad on läbi saanud. Kes mäletab, vòib veel koha ära tunda. Mòni talvine torm silub sellegi varsti ära.
1 kommentaar:
Ehh, hinge teed haigeks sellise jutuga....
Postita kommentaar