Osa rannast oli küll tarade ja lillakirjude linadega piiratud ja mitmed mõnusad rajad kinni, aga mis sest. Oligi lahe vaadata, kuidas linnalehmad roogu krõmpsutavad, haigrud jahti peavad ja pardid, tagumik püsti põhja küünitavad. Sonnidest (pildil) on nüüd suur vaatamisväärsus tehtud. Vihmasel hommikul on kõik putkad kohe kinni ja rand tühi, võib end täitsa vabalt tunda. Eks see ole miskitviisi isiklik meenutus, aga peaks sinna veel minema.
16. aug 2018
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar