Sula

Lumi ronib üle katuserenni alla, suurem osa on juba maha sõitnud.

Head vana aasta lõppu!

Meri hingab raskelt,

valgetäpiline jääsupp laseb randa jõuda ainult kõige suurematel lainetel.

Maailm

on altvaates päris huvitav.

Lumi

Sadas väga laia ja rasket lund, termomeeter oli viis kraadi plussis. Ega sihuke asi eriti pildile ei jää, aga tore oli jälle proovida.

Raamatukogu õllekeldris!

Naudi õlle väärikust,
Veini hinge, leiva väge.

Pärnu

vaade ülalt ja tagant.

Jalakäijad

moodustavad suurema osa inimkonnast. Vähe sellest - inimkonna parema osa.

Jõgi jäätub tasapisi

On sul veidi vaba aega kahe tunni vahel? Lähed üle silla, suitsusink seljakotis... Seal ta siis ongi, külmuv Emajõgi.

Eestikeelsel ülikoolil olevat täna sünnipäev. Palju neid oli algul, kes uskusid, et sellest midagi tuleb?

Suur Suujärv

Sammaldunud palgiotsal kasvab kaks väikest kaske. See näeb lahe välja suvel, kui kased lehes ja ka talvel, kui järv jääs. Kahjuks on Kamarusjärve Ühepuusaarekese mänd kuivanud.

Vihmavett, vihmajääd

Suve lõpuks kippusid katuserennis juba noored kased tärkama,sai neid siis küüritud. Vihma küll ei saja enam, rennid pakuvad ometi lahedat vaatamist ka lume või jääga.

Samas kohas teisel ajal

Kesk valget päeva on vaated palju avaramad. Jõel ujub juba jäätükke ja homme tuleb külm öö. Eks me näe!

Õhtu jõe ääres

Käisin vaatamas, kuidas jõgi jäätub, aga pole vist veel hakanud sugugi.

Ullult vara läheb pimedaks

Võru teel on praegu haruldane võimalus jalgrattaga sõita nii, et autod sugugi jalgu ei jää. Kahjuks ainult lühikesel lõigul. Tore,aga napilt enne pimedat jõudsin tagasi.

Mul kasvasid ka siuksed kõrvitsad,

aga poleks arvanud, et nad ainult küpsetamiseks kõlbavad, nagu poes sildile kirjutet. Neid ongi küpsetatud, aga eks ka supiks keedetud ja isegi koerale pakutud. Koerale kõrvitsad üldiselt meeldivad.

Miinus kümme

Külmus on soojuse puudumine. Vaadates härmatist ja jäätükke veeämbris võib ka vastupidi mõelda.

Lehised

meeldivad mulle. Kui kuused ja lehised koos kasvavad, näeb see sügisel välja nagu värviline ribakood.

Ida-Viru reis on seks korraks jälle läbi

Paistab, et vaatamata kõigele ilule ja toredusele ma praegu veel Narva ei koli. Aga ma lähen varsti ikkagi vaatama vanu ja otsima uusi radu. Näeme siis jälle.

Kuhu külalised tavaliselt ei juhtu,

Narva veehoidla kõigi ilmaimedega, mis selle ümber koonduvad.

Narva

kolledžis.

Paksus udus

Toila sadama muulil. Udu läheb üha tihkemaks, kui Narva jõuame pole enam midagi näha.

Rannas

Leidsin veel ühe ägeda koha, aga sain ka üsna märjaks, sest sadu alles alustab lõpetamist. Kui ilm ja tervis lubavad, tulen uuesti.

K-J

Kus paistavad lilledega kaunistet plastaknaist kõrged korstnad ja unustet olekuga majakarbid?

Rannapungerja

Mis see Pungerjas tähendab? Peale Rannapungerja on veel Väike-Pungerjad olemas. Tuletorn plingib muuseas, täitsa päriselt ongi tuletorn.

Purtse rannas

Kuhu sa ka ei läheks, seal sa siis oled ja mõtled, miks ei ole varem taibanud tulla. Halvemal juhul võib mõelda, miks üldse sai tuldud.

Herilaseviu

tunnete ära oakujulise hingamisava järgi. Lihtne. See viu paraneb rangluumurrust. Lendab juba päris hästi, aga peab veel veidi rasva koguma, enne kui rändama pääseb. Sööb hiiri, sest  herilasi pole saada.

Tolkuse raba

Vaatamata terve päev õhus hõljunud kahtlustele ronisime luiteharjale ja torni, tatsasime laudradu, vaatlesime madalat (väga madalat, kõrgus 0 (null)) lauspilvitust, imetlesime laukavett ja erakordseid matkaselle. Märjaks ei saanud, no või siis saime õige veidi. Pärnus jäi käimata, millest on kahju, aga ju ma lähen siis mõni teine kord.

Porr

saab rõnga!

Ongi päriselt meri

Sügise kohta vagane ja soe. Päikest pole näha, aga ka lubatud vihmavalingud on vist mõnes teises rannas. Nüüd KOCMOC pakub õhtusööki. Side lõpp.

Ohoo, mis vaade

Kõige kõrgemad asjad Physicumis on ilmajaam ja satelliidi sideantenn ja ilusad vaated ülikoolile.

Puukujuline spinat

Ameerikast pärit seemned ei tahtnud eelmise suve hakul kuidagi idaneda, aga kasvatasid siiski vastu talve ühe lillakirjude lehtedega põõsa, mida sai isegi toiduks tarvitada. Sel suvel on kasvanud tõeliselt nimeväärsed puukõrgused taimed, minust igastahes pikemad.

Varemgi nähtud

Vaade sauna nurga juurest on... teadagi.

Hommiksed kastepiisad ämblikuvõrkudel?

Ei, see on õhtune lõkketuhk, mis katab tuulealuse kadastiku ja roostiku.

Pildistsme pimedas

OK, mida iganes.

Sõbralikud lambad

on veidi segaduses, aga mõni neist tunneb huvi, sest mul on ämber  käes. Kahjuks pole mul just täna midagi toredat kaasas, tuletõrjeämbergi täitsa tühi.

Laasna otsa kivide

sammaldumine pakub ikka üllatusi.

Tuult ja tuld

ja laineid ja päikesepaistet.

Hommikupäike

Õhtune meresõit vahustel lainetel ja mõnus öö rehelakas on minevik. Päike särab üle saare, tuul on "vaibunud",  kohvivesi keenud...

Seened, mis te siis arvasite!?

Marineerisin natuke seeni, mis pühapäeval metsast toodud. Seenesoust sai juba eile kokku keedetud. Puuseene, täpsemalt tuletaela, viisin viimati koju läinud sügisel, aga pole mõistnud sellega midagi kasulikku teha.

Sisalik ja konn

olid öösel koera söögikaussi roninud. Valasin nad välja ja nii nad istuvad siin märjal palgiotsal vihma käes. Konn koperdab veidi ringi, aga sisalik keerab ainult pead siiapoole-sinnapoole.

Suvi läks kui lennates...

Minu uus kirjapulk on uudse lahendusega kaitstud laualt mahaveeremise eest. Mul on olnud veerematuid pastakaid, aga sellist asja pole ma varem näinud. Muud uudist koolis eriti pole, ikka vanad jutud.

Physicum

Neile, kes Tähe 4 mäletavad, pildil on 060 õigusjärglane. Esialgu veel üsna pakitud kujul.

Tammemarjad

Tammedel on sel aastal tervis kehvavõitu. Kevadel tõmbusid lehed krussi, pärast läksid kasvud halliks, nüüd on hakanud lehtede alla vaablasepahad kasvama. Loodame, et järgmised aastad tulevad paremad.

Selge veega järveke,

kus ujuda väga mõnus ja vesi ikka veel suviselt soe. Võib-olla soojemgi kui õhk, kui Päike juba metsa taha vajub.

Sünged pilved

Suur suvekuum on möödas ja kuigi päevad endiselt kenad, on õhtused hoovihmapilved veidi jubedad. Nagu mõnes filmis, kui püütakse dramaatilist põnevust üles keerata.

Roos,

mis pea igal talvel maani ära kuivab, on sel aastal juurikast eriti võimsad kasvud visanud ja õitseb nüüd juba paar päeva. Pole teda võtnud külm juuni ega kuum juuli. Söödikud, kes vahest pungad maha närivad, pole erti huvi tundnud. Päris kena.

Piusa kõrgel kaldal

Härma müüri peal.

Millal viimati seal käidud sai, ei mäleta. Oli vist eelmisel sajandil.

Pilveke

Hanikatsi kohal.

Metskitsed ei ole tegelikult kitsed

Kaljukitsed, kodukitsed ja muud sihukesed pole meie metskitsede sugulased, lihtsalt selline eksitav nimi on kunagi juhtunud. Nimi nimeks, lahedad elukad on nad kindlasti. Kahjuks telfoonipildile neist miskit ei jää. Suuri jälgi jätavad tümale pòllule pòdrad ja naaberküla pòllumehe peetavad ürgveised. Päris hämmastav kui palju nad jälgi teevad, näha neid peaaegu ei ole.

Aaa, kuhu talv jäi?

Meri tòi hulga kive randa, aga millal see juhtus? Vòi siis see, et misjaoks talvekummid ja lumelabidas?