aga siiski mitte päris ilma. Laadisin telefoni autoga, kui käisin linnast küünlaid juurde toomas. Taskulampidel on ka patareisid varuks ja ööd pole veel väga pikad. Külmkapi puudumine on natuke muret teinud, aga saame need paar päeva hakkama.
Pimedas maal. Alajaamas läks midagi pòlema ja nüüd istume küünlavalgel. Gaasipliit ònneks alajaamast ei sòltu. Kartulid sai veel päevavalges mulla alt kätte täiesti ilma elektri abita. Kartulid on väga head vähesoolase veinimaitselise heeringa ja kohaliku sibulaga. Olgu valges vòi pimedas.
Pildil on hoopis kartulikeet Saaremaal, uues kartulipotis. Maal lasen ikka vanade pottidega edasi.
olì näitus kahtlastest pindadest. Umbes sellised, nagu laevadel esineb korduva ülevärvimise ja pideva kulutamise tingimustes. Aga Valjala kirikus teevad seinamaale vist vetikad ja väga hästi teevad.
Saaremaal on palju teid, mis lähevad väiksemaks. Keerad suurelt maha ja algul on tavaline külavahetee, aga siis läheb kitsamaks ja auklikumaks. Vasrsti jääb alles autojälg kivisel pinnasel. Siis kaob ka see ja oledki oma autoga keset kadastikku, heinamaal vòi kivisel rannal. Kübassaare tee on ka seda sorti, aga tasus sòitmist. Tagasiteel jätsin ühele kòrvalteele keeramata ja küllap see oli òige otsus.
Eilne karjateede läbimine söiduautoga löppes rattavahetusega. Sellepärast täna Kuressaares kummitöödel ja ekskurseerimas. Ja löpuks Mändjalga ujuma. Päris kena päevake.
mida Saaremaal ei pidavat olema rohkem kui Mändjalas. Mulle tundub, et on Harilaiul üsna tublisti ja tuleb välja, et Kahtla laiu otsas on ka. Muhus on kaks kohta ja kindlasti on veel kuhugi peidetud mòni pisem koht.
Kured vòtavad mitmekesi teeristidele valvesse. Kui neid otse allaajamisega ei ähvarda, siis nii nad poseerivaki teedel. Eelmisel nädalal olid neljakesi. Nüüd on kolmesed banded mitmes kohas väljas.