Panin linnukestele veel toitu. Tundus küll, et huvi seemnete vastu on soojemate ilmadega vähnenud, aga ei midagi. Seitse lindu korraga kasti ümber on täitsa tavaline pilt.
Kolm sinitihast korraga rasvapallide küljes on küll eriline, sest nad on nii pisikesed ja ilusad.
Mòtlesin metsveeres väikese kevadise jalutuskäigu teha, aga Päike on lòunaks lume jälle pehmeks vòtnud ja ja Kuts otsustas hoopis lòunauinaku kasuks. On kuum ja päikseline pärastlòuna, linnud säutsuvad oma kevadiste asjade ümer ja ma püüan neile natuke abiks olla. Kiud- ja kihtpilved ennustavad vist jälle ilmamuutust. Ja juba vanad eestlased teadsid, et kui lennuki jälg kauaks taevasse jääb - tuleb varsti vihma.
Lumi on kahe sulapävaga tublisti kokku vajunud. Lumikellukesed siiski nina välja ei saa, aga kui veidi kaevata, siis seal nad on ja neil on kevadega tòsi taga.
vaatetorn on tòesti olemas, aga miskipärast polnud ma seal kunagi käinud. Vähe sellest, ma ei teadnud kuni läinud aastavahetuseni.üldse, et seal torn on. Nüüd on siis käidud. Oli väga ilus!
Esimene sula tòi tiigijääle 30cm vett. Täitsa korralik jää on seal all, aga mis sest kasu. Kui isegi tuleb külma, ega vist looduslikul jääl seekord uisutada ei saa. Uisud on küll terve talve autos kaasa rännanud.