Hommik oli siiski väga mònus. Käisime koeraga veidi hilissügist vaatamas. Tähendab mina vaatasin, koer nuusutas. Pòlva joped pidasid sòna, helistasid ja tòid koorma puid. Puud on head, aga riitapanek vòttis hulga aega ära. Sai veel enne suurt sadu katte peale.
ja hòikas kohvile. Ühtlasi selgus, et jälle on laupäevaks antud ilus sügisilm. See ilusa ilma pilt on siin juba olnud. Ja nüüd veel kruus kohvi ja paati.
Pimedavòitu, aga arvestades pikka päeva ja kòiki neid sòite vòib arvata, et istume Saarnaki sauna ees. Ukse vahelt vaadates tundub, nagu tehtaks süüa. Söögitegu pole uskumatu, aga kogu see lugu natuke ikka on. Homme ilmselt Hanikatsi.
Buss liigub jälle pòhja poole. Peegelsile Värska laht jäi just selja taha. Eespool metsade vahel särab kuldpunane loojang. Kahju nii äkki linna kiirustada, vòiks veel paariks nädalaks jääda kuni sügis kestab.
Jah, ongi selline kool Moostes. Kòike seda elu ja ajalugu on siin palju, isegi väga palju. Suurus, pigem isegi suurejoonelisus ongi see peamine mulje ja endiste aegade kadunud hiilgus ei häirigi nii väga.
Tuli mòte Tallinn-Tartu maanteed vältida, on teist juba vaadatud küll. Sellest omakorda tuli välja hiline lòuna Venemäel lòkke ääres. Laudtee läheb endiselt rappa, aga ärge uskuge juttu Venemäe vaatetornist. Torni pole.