Kunagi eelmisel vòi üleeelmisel aastal närisid hiired kempsupaberi rulli augu. Iga kolmas tükk oli auguga. Paberirull, mida me seestpoolt harutasime jäi ka närilistele ette ja oli köögilaualt üle toapòranda lahti veetud. Seekord on kahjurid väärtuslikuks pidanud ainult tühja kohvipakki ja minu vana kaabut. See auväärne peakate on palju reisinud ja pikki aastaid laual lebanud. Keegi pole teda närimisväärseks pidanud. Aga nüüd on hambajäljed servas. Ei tea, mis see siis nüüd tähendab?
Jankuloop juba aastane. Sai algul prooviks tehtud, aga näe, kus käinud ja mis teinud.
Olen väärtuskonverentsil. Palju juttu on sellest, kui halvasti on koolis asjad korraldatud. Ainekeskne, mälupòhine, suletud, iganenud... Toomas Tenno just lòpetas ainekesksuse sarjamise. Tal on siiski ònneks pääsetee pakkuda - avastusòpe. Veidi mòtlikuks teeb see, et KOGU òpe peaks käima katsetamise ja käelise avastamise kaudu. Nojah, oleneb : )
Olgu tagantjärele mainitud, et käisin täna Narva-Jõesuus. Saime jällegi Tartu füüsikaõpetajtega kokku, rääkisime päris huvitavat juttu ja uurisime lähemalt üht imepärast masinavärki. Saime teada, et säärtulampide valgustugevus muutub umbes kahekümne sekundilise perioodiga ja päris palju. See on väga imelik ja tahaks veel uurimist. Ühes ja teises saime veel targemaks, käisime basseinis ujumas ja saunas.
Narr oleks tulla nii kaugele ja mitte mere äärde minna. Ja oli jälle minemist väärt. See Narva-Jõesuu rand on omamoodi uskumatu koht oma pika liivase kaarega ja kõrgete luidetega, millel kasvavad männid ning toredad punaste okstega pajupõõsad. Päike tuli välja ja kuigi tuul oli külm, sai teha vägagi mõnusa jalutuskäigu Narva jõeni. Venemaa poolelt paistsid piiritulbad ja tühi rand. Jõe ääres sikutasid mužikud vana hea GAZ 69 kaasabil oma paati kuivale. Ei tea, kas neil on seal ikka veel piiritsoon, elamine lubadega ja mereleminek kordonis registreerimisega?
Päike läks jälle ära ja kaunis loojanguvalgus asendus külma hämarusega, nagu praegusel aastaajal tavaline ongi. Pimeduse hakul asusime kojusõidule, aga tahaks küll tagasi minna mõnel kuumal suvepäeval või kuldsel sügisõhtul.
Üldiselt istun toas, mis tänase ilmaga ongi òige teha. Poes käisin ikka ära. Karlova on lume all. Autot ei viitsinud välja kaevata ja ega poleks olnudki kuhugi sòita. Kohe esimesel ristmikul olid jòmmid oma Opeli risti keeranud. Lükkasid ja kaevasid seal vihaselt. Väljaminek tasus ära. Mònus hämarikuvalgus läbi paksu lumekardina. Tuul vilistab raagus kaskedes. Inimesed ka parajalt naljakad oma kokkutòmmatud kapuutside ja seotud sallidega. Maal oleks praegu äge, aga jäi seekord minemata ja vist ongi nii parem.
Rämps, mille äravedu mind ühel päeval ròòmustas, ei jòudnud prügimäele. Autojuhile siiski meenus teisel päeval, et tema teada ja tuntud ''prügimägi'' asub ühe tavalise metsatee ääres. Looduskaitsealal veel pealegi. Kokku üsna kurb ja masendav lugu.
Kui juba sai varasel hommikutunnil sòidetud Tallinna ja sealt edasi Lahemaale, siis pole paha mòte vaadata loojangueelsele merele Vana-Jüri otsast. Ja tòesti tasus tulemist. Lääne pool vahutasid lained. Tuulealune külg oli üsna vagane, sinna hoidis end suur luigeparv. Veeseis on kòrge, liivarannad kòik vee all. Seal, kust mònikord on kuiva jalaga Saartneemele pääsenud, mühiseb murdlaine. Päike vajus madalamale, pilved vahetasid kiiresti värve ja peegeldused muutsid veepinna vaskselt säravaks. Nüüd on muidugi pime nagu kotis. Tuul pidi vaibuma, aga on seda küll üsna veidi teinud. Kuid tuba on köetud, òhtusöögid söödud ja òllepudel tühi. Pole häda miskit.
Käsmu kuulsa sauna päevad on läbi saanud. Kes mäletab, vòib veel koha ära tunda. Mòni talvine torm silub sellegi varsti ära.
Hommik oli siiski väga mònus. Käisime koeraga veidi hilissügist vaatamas. Tähendab mina vaatasin, koer nuusutas. Pòlva joped pidasid sòna, helistasid ja tòid koorma puid. Puud on head, aga riitapanek vòttis hulga aega ära. Sai veel enne suurt sadu katte peale.
ja hòikas kohvile. Ühtlasi selgus, et jälle on laupäevaks antud ilus sügisilm. See ilusa ilma pilt on siin juba olnud. Ja nüüd veel kruus kohvi ja paati.
Pimedavòitu, aga arvestades pikka päeva ja kòiki neid sòite vòib arvata, et istume Saarnaki sauna ees. Ukse vahelt vaadates tundub, nagu tehtaks süüa. Söögitegu pole uskumatu, aga kogu see lugu natuke ikka on. Homme ilmselt Hanikatsi.
Buss liigub jälle pòhja poole. Peegelsile Värska laht jäi just selja taha. Eespool metsade vahel särab kuldpunane loojang. Kahju nii äkki linna kiirustada, vòiks veel paariks nädalaks jääda kuni sügis kestab.
Jah, ongi selline kool Moostes. Kòike seda elu ja ajalugu on siin palju, isegi väga palju. Suurus, pigem isegi suurejoonelisus ongi see peamine mulje ja endiste aegade kadunud hiilgus ei häirigi nii väga.
Tuli mòte Tallinn-Tartu maanteed vältida, on teist juba vaadatud küll. Sellest omakorda tuli välja hiline lòuna Venemäel lòkke ääres. Laudtee läheb endiselt rappa, aga ärge uskuge juttu Venemäe vaatetornist. Torni pole.
näiteks kelder ja auto. Rohkem siiski lapsed, koolimaja, vihmavari, lehed, seened (pildil) ja veel palju asju. Kòige tähtsam on ometi Päike, ta osaleb pea kòigil piltidel. Ohjaa! Ei tea kauaks jääb seda ilusat aega...
et òpilased ei olnud kohal, kui ta auditooriumi jòudis. Ausa mehena pidas ta siiski tühjas ruumis mòne minuti loengut, et kuninga käest raha mitte ilma asjata vastu vòtta.
Metsas on väga vaikseks jäänud. Südasuvine parmusumin on möödas. Mòni üksik sääsk istub käele, paar ritsikat siristavad mustikates, kaugemal kolistavad kombainid rapsipòldudel. Kitsemampleid on seekord umbes neli, puravikke veidi rohkem, kukeseeni veel enam. Kuts peidab end seeneämbri taha. Suvi on vist lòpetamas.
Hiiu teed on aastatega väga heaks saanud. Isegi Tahkuna -Lehtma militaarrada oli sòidetav. Heltermaa-Kärdla-Kòrgessaare on suuremalt jaolt parem kui Tartu-Tallinn. Sòitjaid muidugi palju vähem.
Tuletornid said eilse päevaga kòik käidud. Ristna otsa meri on omaette vaatamist väärt. Lained on Läänemere kohta selgelt ülemòòdulised. Mòistetav, miks surfajad sinna oma pesa tegid.
Juhtus nii, et eile pidi paat nii ehk naa Hanikatsi minema. Seal käib kòva paargu taastamine. Arvata nädala pärast on seinad valmis ja läheb katuse tegemiseks. Sòit oli meistri ja materjalide pärast, aga kuna juhtusime òigeks ajaks sadamasse, saime ka hea pika meresòidu ja toreda päeva saarel.
Pohlad on ilusad ja neid on päris palju, aga natuke vara korjata. Kui otsida päikselistest kohtadest suuremaid kobaraid, siis on kohapeal söömiseks väga head. Mustikad on just parajad korjata, aga palju neid saada pole. Paistab, et paremad kohad on juba läbi riisutud. Mustikasupi siiski keetsime ja jäi veel varu ka.
Taarka filmi näidati esimest esimest korda Meremäe mäel. Eks oli mòeldud, et pärast ilusat loojangut istuvad ininesed murule ja film algab roosatava taeva taustal. Läks nii, et mitusada inimest vaatasid filmi ära tihedas vihmasajus püsti seistes. Paistab, et jäädi rahule. Tegijaile plaksutati ja anti kingitusi. Ilma kohta arvati, et ju on miski Peko trikk ja lubati teiseks esimeseks korraks Tartus paremat.
Midagi sellist oli lubatud juba eilseks. Pidevalt kallama hakkas siiski alles vastu hommikut. Nüüd vaheldub tugev sadu keskmise vihmaga. Ilm pole ju iseenesest halb. Soojemad riided selga, kummikud jalga, vihmakeep peale ja saab olla küll. Parem siiski toast vaadata märgi nògeseid laudaräästa all tuules kòikumas. Koer ei lähe ka òue. Kui vaja haukuda, siis pistab ainult nina üle ukse.
on kasvanud nii pikaks, et ei taha pildile mahtuda. Vot sòida siis veel Saaremaale. Maja katus on ka poolest saati kaduma läinud ja suurem jagu verandast. Loodame siiski parimat.
